Taaskordne lihtsakoeline näide sellest, kuidas miski, mida oled kaua oodanud, ise lõpuks sinu juurde jõuab. Isegi kui tegu on vaid mõne üksiku laulu või viisijupiga, mis end teatud erilistel hetkedel sinu mällu sööbinud on, aga parimagi tahtmise juures sel hetkel ei ole sa saanud teada ei esitajat ega loo nime.
Täiesti juhuslikult hakkas hargnema ühe teise loo otsing, milleni ma lõpuks paar minutit tagasi ka jõudsin, kuni äkki ootamatult avastasin.. selle laulu siin.
Nostalgiline kurblik soojus. Meenub FullMoon Fest eelmisest suvest. Täpselt see tunne, kui see laul mängis.. viimase päeva varahommik, päikesetõus sillerdaval veel, õhkkond, tuli, inimesed, suitsutoss, mõtted ja mingi täiesti kummaline teistsugune kõikehaarav hingus.
Ja naeratus.
Ma juba siis aimasin.
0 comments:
Post a Comment